Kes peab maski kandma?
Kes peab kandma maski ja millised on erandid? Kus tuleb maski kanda?
Alates 24. novembrist kehtib avalikes siseruumides üle Eesti maskikandmise või nina ja suu katmise kohustus.
Avalik siseruum on avalikuks kasutamiseks mõeldud ruum, kuhu on võimalik siseneda igal soovijal, sõltumata näiteks eelregistreerimisnõudest; see on koht, kus liigub palju inimesi, kes üksteisega igapäevaselt kokku ei puutu. Avalik siseruum on muuhulgas ka näiteks kauplus, kaubanduskeskus, ühistransport, meelelahutusasutus, pangakontor, muuseum, näitus, ilu- ja juuksurisalong jne.
Maski ei pea kandma või nina ja suud katma:
- alla 12-aastased lapsed;
- juhtudel, kui see ei ole tervislike põhjuste (nt hingamisraskuste, teatud psüühikahäirete, allergiate) tõttu võimalik;
- juhtudel, kui see ei ole töö või tegevuse (nt restoranis süües) iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;
- erivajadustega inimesed, nt arenguhäirega inimesed, kes ei ole võimelised nõuete kohaselt maski kandma või ole võimelised endale ise maski ette panema ja eest ära võtma;
- vaegkuuljast inimese saatja või isik, kes suhtleb inimesega, kellel on suhtlemiseks vajalik lugeda huultelt, lugeda näoilmeid, kes vajab selget kõnet jmt, kui maski kandmine raskendab huultelt lugemist.
Korralduse järgi ei pea meditsiinilist näidustust või muud erivajadust (muuhulgas seda, et maski ei ole võimalik kanda) tõendama eraldiseisva tõendiga. Piisavaks loetakse inimeste ütlusi selle kohta, et neil esinevad vastunäidustused maskikandmisele.
Võib esineda olukordi, kus võib olla oluline, et maski kandev isik selle eest ära võtaks, nt pangas või tervishoiuteenuse saamisel, või apteegis või poes, kui on vajalik tuvastada isiku nägu või vanus, samuti vanusepiiranguga toodete, nt alkoholi, ostmisel.
Maskikandmise kohustus ei laiene avalikes siseruumides olukordadele, kus on tagatud igal ajal rohkem kui kahemeetrine vahemaa teiste isikutega või eraldatus (näiteks klaasiga eraldatud ühissõidukijuhid, ühissõidukis puuduvad teised inimesed jne).
Mida on kõige olulisem teada maskidest?
• Maski kandmine vähendab viiruse levikut, kui seda kanda sellistes siseruumides, kus on koos hulk inimesi. Maski kandmine vähendab võimalust, et sotsiaalsete kontaktide, köhimise ja aevastuste kaudu jõuavad nakkuse piisad teiste inimesteni. Samuti võib maskist olla tervele inimesele abi, kui mõni viirusekandja tema suunas köhib või aevastab. Maski kandmine aitab viiruse eest hoiduda ainult siis, kui järgitakse ka teisi hügieenireegleid ja välditakse lähikontakte.
• Maski ei ole üldjuhul mõtet kanda kodus ega õues.
• Suu ja nina kaitsmine kinnistes rahvarohketes siseruumides aitab alati. Inimesed, kes tahavad maski kanda, võivad ühekordsete maskide puudumisel teha soovi korral ise riidemaski, millega katta nina ja suu avalikes siseruumides. Isetehtud maski kasutamine vähendab mõningal määral riski, et nakkusekandja annab viiruse edasi teistele, ning osaliselt kaitseb ka maskikandjat ennast, kui tal veel viirust pole.
• Isetehtud maski puhul tuleb meeles pidada, et see ei ole isikukaitsevahend ega ole samaväärne meditsiinilise maskiga.
• Enda tervise kaitsmiseks ja viiruse leviku pidurdamiseks on peamine pesta käsi, järgida hügieenireegleid ning väljas liikudes hoiduda lähikontaktidest ning täita 2+2 reeglit. Igasuguse haiguse kahtluse korral tuleb jääda koju.
NB! Diagnoositud viirusekandja või lihtsalt tõbine inimene peab püsima kodus ja hoiduma lähikontaktidest teiste inimestega, sõltumata sellest, kas tal on olemas mingi mask või mitte.